Ikka ei plahvatanud
Leenaga käisime täna uut lasteaeda uurimas. Alguses läksime koos, siis ma tulin ära ja Leena jäi paariks tunniks üksi ka. Täitsa tore oli olnud. Kuigi minu seal olles ta oli ikka üpris tardunud olekus. Aga ise ütles, et pärast tulid lapsed ja kõik küsisid, mis ta nimi on ja ütlesid, et saame sõbraks, et väga tore päev oli. Loodetavasti hakkabki see asi tal sujuma. Kui ma järgi läksin, siis teised lapsed olid juba voodis ja neile loeti unejuttu. Leena tuli ära. Ise veel ütles, et päris tore paistis neil seal olevat, et ta võib ka mõnikord seal magada proovida.
Muu osa päevast ajasime asju ja siis koristasime. Päris sisukas päev. Mul nimekiri asjadest, mis veel sel nädalal teha tuleb, kahaneb jõudsalt.
Oskar luges mingist raamatust keemiast ja, et aineid saab kokku segada ja siis võib imeasju juhtuma hakata. No sa võid 20 aastat nt nooremaks muutuda.
Oskar: Sa ju tahaks?
Mina: Oh kuule ei tahaks, ma käiks siis kooli alles. Aga tööl on ikka hulka parem käia.
Oskar: No aga ma annan seda siis vanadele. Ja ise ka proovin.
Mina: Ise küll ära proovi, siis sa 13 aasta pärast sünnid alles.
Siis ta käis mul järel, et ma annaks nõu, kus ime asju segada. Kuna ma koristasin, siis ma ei tahtnud küll siia koju mingeid ainete kokkusegamisi ja ei andnud. Siis tuli Leena oma toast ja pakkus Oskarile oma värvimisvee purki. See sobis. Ja aineid hakkasid nad üleni särades ise korteri pealt kokku otsima. No on ju igasugu aineid. Hambapasta, pesupulber, vedel seep, ploom, jahu jne. Ja igat asja segule juurde pannes nad lootsid, et plahvatab. Ja minu jutt, et ega siis hambapasta ei plahvata ei aidanud midagi. Nad ikka lootsid, aga asi ei plahvatanud. Ja lõpuks pakkus oskar, et ta paneb põlema selle orgi, millega asja segati, et äkki see plahvatab. Seda ma ei lubanud ikka tõesti. Lõpetuseks ohkas Oskar õnnelikult: Ma arvan, et minust saab leiutaja.
Aga nüüd nad vaatavad issiga jalgpalli ManU ja venelased mängivad. Kuigi ma ju tahtsin, et Oskar läheks varem magama. Pean ikka minema sinna õiendama. Kohe algab kooliaasta peale. Urr.
Soovita äädikat ja soodat kokku segada - siis hakkab susisema. Hästi vahva katse, ohutu ka. Meil ka lapsed mängisid kooli talvel ja minu ema, kes on keemiaõpetaja, juhendas siis “keemiatundi”:)
Comment by Ruth — August 31, 2008 @ 8:46 am
tore, ma siis annan äädikat ja soodat. Tõesti, see ju susiseb.
Comment by triin — August 31, 2008 @ 9:30 am
aga kas leena kodus magab päeval? meil on just lasteaiaga harjutamine käsil. leevikesele meeldib väga, aga ta pole veel magama jäänud seal, olen enne ära toonud. teisipäevast peaks siis nüüd jääma. aga ta pole pea aasta otsa juba kodus päeval maganud. kuidas see lasteaias oleks küll võimalik?
Comment by maris — August 31, 2008 @ 10:56 pm
Ei maga meil Leena kodus. Aga seal lasteaias tuleb ikka uni. Isegi kooliminejad magavad vahel (küll mitte iga päev). Aga Leena meil üldiselt tahaks kodus ka magada, et enamasti ei teki sobivat hetke ja sobivat meeleolu. Üldiselt talle meeldib lõunauinak. Oskar ei sallinud seda ja kodus ei maganud juba altes kolmest aastast, aga lasteaias ikka magas sageli. Et usun, et harjub magama. Eks lasteaia elu väsitab ka rohkem.
Comment by triin — September 1, 2008 @ 2:09 pm
tere triin, kas oleks võimalik su postituste passwordi saada? näiteks emaili peale? või on sul mingid postitused lihtsalt isiklikud?
Comment by annushka — September 1, 2008 @ 10:44 pm
oi, vabandan, sa olidki juba saatnud. ma lihtsalt ei loe seda postkasti nii tihti. aitäh sulle!
Comment by annushka — September 1, 2008 @ 10:46 pm
ma ei leinud kuskilt meiliaadressi, aga ma nii tahaks ka parooli ja edasi lugeda! kas tohib?
Comment by K. — September 2, 2008 @ 9:26 pm
Mina niisamuti sooviksin väga parooli. Olen “vaikne võõras heatahtlik” lugeja.
Comment by G — September 4, 2008 @ 3:46 pm
mina ka sooviksin vaga edasi lugeda teie tegemistest ja oleksin vaga tanulik passwordi eest.
Comment by helen — September 5, 2008 @ 2:05 pm
Sattusin kunagi siia lehele juhuslikult, kuid tulin ikka ja jälle tagasi ja sedasi juba aasta jagu. Sooviks ka passwordi.
Aitäh ja parimat!
Comment by tuuli — September 5, 2008 @ 5:48 pm
kahju,et ei saa enam lugeda laste eesti eakaaslaste tegemistest,olin tihe vaikne kylaline.akki saaks parooli mailile?
Comment by Evelin — September 6, 2008 @ 10:43 pm
nii kurb, et enam teie tegemistest lugeda ei saa (kui ehk salasõna minugagi jagaksid
; need väikesed armsad lood olid alati nii südantsoojendavad!
Comment by killuke — September 13, 2008 @ 3:37 am
Kahju. Väga kahju, et enam ei saa osa nii värvikatest ja elutervetest lugudest. Soovin siiski jõudu nende kirjapanemise jätkamiseks!
Comment by Siiri — September 18, 2008 @ 10:12 am
Ma sooviksin ka parooli. Teie lood on nii armsad.
Comment by mermaid — September 26, 2008 @ 9:18 pm