Elu
Eile õhtune linna mõnude nautimine lõppes külmas öös tänaval. Meie kõrval majas puhkes tulekahju ja meie maja elanikud aeti ka tänavale. Traagiline õnnetus nagu täna selgus. See oli minu elus 3 tulekahju, mida lähedalt nägin. Minu asjad ja kodu pole otseselt põlenud. Aga ühest varasemast tulekahjust on siiani järel hulk tahmunud raamatuid. Apuleiuse Kuldne Eesel ja Lotmani Kultuurisemiootika siiani haisevad kirbelt, sest olid mul just hetkel laual. Riiulis olnud raamatud said tahmase selja. Eilne tuli läks meist siiski mööda.
Muus osas möödus tänane päev uimerdades, pesu pestes, süüa tehes ja lugedes. Lugesin Ludlumi Chancellori käsikirja. Uhh kui põnev. Täiesti arusaamatu mulle endale see põnevike armastus. Kusjuures ma väikseimatki põnevikku telekast vaadata ei taha. Aga lugeda. Oo. Ei tea, mis toimub. Viimati lugesin põnevikke pubekana.
Täna oli ilm jälle suvise ilmega.
ah, et ikka põnevikud
seepärast mu pakutud hoeg ei kõigutanudki 
kuigi viimases raamatus kah midagi põnevat ja müstilist juhtub 
mulle ei meeldi põnevikud. kui, siis ainult sel juhul, kui saan lõpu ära lugeda, et liiiiiga põnev ei oleks 
Comment by karin — August 6, 2008 @ 10:06 pm
müstika ja ulme ei sobi mulle jälle üldse
Smilla lumetaju oli küll ka põnevik. Ma lugesin seda siis kui ma veel põnevikke ei sallinud, aga seal oli nii palju muud ka, et see nagu õigustas. Et väike huvi Hoegi vastu siiski on. Aga enne pean virna ära klaarima, mis olen kogunud-alustanud.
Comment by triin — August 6, 2008 @ 10:10 pm