Oskar ja Leena-Mai

Tàna oleme Palermost juba pàris kaugele sòitnud (vòi noh kui kaugele siis s6ita saabki, sest tegelikult on see saar pàris vàike), aga Palermo ei lase veel lahti. Peab sellest veel kirjutama. Eile òhtupoole sattusime ka teisttyypi linnaosadesse. Seal olid majad ilusamad ja olemine mitte nii mahajàetud. Baarid ja kohvikud vàga lahedad. Palju kohalikku sitsiilia suhtlust ja inimesi sai nàha. Sealne kàibiv linnaelu nàikse koonduvat mitte peatànava ja toomkiriku juurde, nagu enamasti, vaid hoopis ooperiteatri ymber. Tore oli vaadata kuidas prouad ja hàrrad teatrisse voorisid.

Hommikul sòitsime otse làbi saare alla. Vàga ilus maa. Màed ja pòllud ja istandused. Kaunis. Aga elanikud jaotuvad kyll peamiselt rannikule. Sisemaal olekski hull elada ikka kuum ja vàga kuiv tundub seal olevat. Mitmed uhke olemisega majad nàisid mahajàetuna. Kaktus katusest vàljas. All l6unas tegime pògusa peatuse sòòmiseks ja ymberistumiseks. Edasi sòitsime Cataniasse, mis on saare idaranniku yks suuremaid linnu. Nyyd panime asjad hotelli àra ja hakkame vaatama, mis siin linnas toimub. Palav on endiselt. Aga sellega harjub.

Pipi on nyyd t6esti r66msalt s6prade juurde kohale j6udnud ja rààgib oma viivitusest, et ta oli hoopis Oskari ja Leenaga vanaema ja vanaisa juures ja ei saanud tulla, sest ka seal olid p6nevad matkad pokumaale ja Piusale ja tuli siis l6puks kiiruga, et enne reisi l6ppu ikka kohale j6uda ja vaadata, kas teistega on k6ik korras. Et Oskar ja Leena on vanaema ja vanaisa hoole all ja nende pàrast ei pea muretsema.

Sòbrad seisavad kobaras palazzo Steri òues. Korraga tormab sisse hulk karabinjeere pùstolkuulipildujad puusal. Pliiats puges hirmunult ùhte seinas olevasse kiviprakku olles eelnevalt tuvastanud, et sinna pole topitud suitsukoni ega jààtisepaberit. ùlejàànud sòbrad kogunesid summas Mòmmi laia selja taha ja vaatasid, mis saab. Midagi ei saanud. ùks noor karabinjeer màngis oma relva kokkukàiva kabaga klòk-klòk-klòk. Pliiats torises: praegu on kabaga klòk-klòk, pàrast on kaitseriiviga klik-klik ja siis pààstikuga plònn-plònn. Lòpuks làksid karabinjeerid àra vòttes ringi ùhe tàhtsa olemisega hallipàise mehe ùmber. Sòbrad làksid samuti àra puhates jalgu ùhe suure magnoolia maast vàlja voolavate juurte peal.

Tànaval kùsis Mòmmi: Kas teate, et siin maal on ainult kaks tòeliselt jahedat paika. Kus siis? kùsis Komm. ùks koht on jààtise sees ja teine on Banco di Sicilia ootesaatis. Panga ootesaali sòpru siiski ei lastud ja nii nad istusid Palermos oma viimase òhtu Pretoria vàljaku purskkaevu ààrel nagu tuvid ja lubasid, et juulis Sitsiiliasse enam ei tule.

Mis puudutab Sitsiilia eripàrasid, siis enesekindel inimene vòiks sellest juba raamatu kirjutada. Sòbrad màrkavad palju. Nàiteks seda, et erinevalt ùlejàànud Itaaliast lastakse siin vàikeste toidupoodide uksekatted poolenisti alla, et ruumis olev konditsioneeritud òhk vàlja ei pààseks. Poe kùlastajad ronivad kummargil poodi ja kedagi ei paista see hàirivat. Kòige vàhem hàirib see sòpru, kes on oma latte fresco ja pàiksekuivad tomatid ammuilma kàtte saanud.

Konn on viimasel ajal rohkem vaikinud. Tema viimane lause oli: Hispaania on meister!