Oskar ja Leena-Mai

Tàna teine pàev Palermos. Linn àrkas tòesti tàitsa yles. Autod tunglevad ja inimesed samuti. Aga nukker ja rààmas mulje jààb ikka. Làksime hommikul nukumuuseumisse. Tàiesti uhke muuseum uhkete nukkudega. Siin Sitsiilias on nukuteatril eriline koht. Palju myyakse erinevaid ajalooteemalisi nukke. Seal muuseumis oli siinseid Sitsiilia nukke ja veel tohutult hulgal nukke, millistega siinsetel on seosed - idamaad, aafrika. Vàga pònev minusugusele nukuarmastajale. Lòputult klòpsisin pilt, eks nàete kui kohale jòuame.

Sòitsime pàeval siit korraks àra làhedasse linna Monrealesse katedraali vaatama. Tiirutasime ummikutes ja arvasime, et kohe peaks Palermost vàlja saama ja siis natuke sòitma ja siis Monrealesse jòudma. Aga korraga jài buss seisma ja kòik làksid maha ja yks vanamees ytles meile, et see ongi Monreale - nii tihe on siinne asustus, et yks linn làks sujuvalt teiseks yle. Katedraal oli tòeliselt uhke. 1000 aastat vana ja kòik - nii seest kui vàljas - tàiesti sàilinud. Yksikud vàikesed juurdeehitused. Sees oli bytsantspàrased pildid, mis katsid kòiki seinu. Kuldmosaiik. Vaimustav. Ja linnake ise oli ka vàike ja armas.

Peale lòunal sòitsime tagasi Palermosse. Kàisime turul ja nyyd istume siin kohalikus interneti punktis. Tànases liigub asi kiiremini. Aga kòik interneti punktid tunduvad siin olevat mustade kàes. Eksootiline seltskond.

Homme kihutame otse làbi saare lòunasse ja òhtuks idarannikule Cataniasse. Siin on saare keskel màed ja liikumine kàib paari marsruuti mòòda, et alguses tundub, et ringiga, aga tegelikult teisiti ei saagi. Ja tore tundub làbi sisemaa sòita. Peatume ka yhes vàikeses linnas, mis turisti seisukohast midagi ei paku, aga tahame vaadata kuidas mòni selline ka vàlja nàeb.

Hommikul àrkas issi yles ja ytles, et tal seljaplaat valutab. Ja valutabki. No tàitsa kilpkonnaks vòib siin lòunas muutuda. Ja yldse. Ei saanud me kumbki korralikult magada. Voodi oli kòva ja mulle tundus, et konditsioneer myriseb. Tàitsa vanainimese hàdad. Aga ilma konditsioneerita magada ei oleks siin yldse m6eldav. Tàna ka veel samasugune òò. Siis sòidame edasi. Nii reisikihk on sees, et lòputult àrkaks vòòrastes kohtades ja sòidaks ja avastaks jàlle mòne uue linna. Teid tahaks kyll nàha jah. Ja ka teiega koos vòiks siin olla, kui siin ainult nii palav ei oleks.

Eilne òhtu oli kultuuri pàralt. Palermo ùhe peatànava ààrses palazzos oli suur hispaania kunsti nàitus. Dali, Picasso, Miro jm. Kòige rohkem meeldis sòpradele Munose nimelise kunstniku peeglisse vaatava mehekujud. ùks topis oli tàitsa Ilmar Raagi nàgu. Nàitusel kàisid kòik sòbrad peale Mòmmi, keda tema kàestlastud ràsitud vàlimuse pàrast sisse ei lastud. Mòmmi liigub endiselt martsipani uimas ja tema kasukas on kleepuv ja pulstunud. Kunst pidi pààstma maailma, kùll pààstab ka minu, ùtles Mòmmi kàppa imedes ja uksel kuulivestiga laiutavat karabinjeeri pòrnitsedes. Sissehiimisest poleks mingit kasu olnud, sest nàitusesaalis kòmmeldas hulgaliselt karabinjeere. Ajuti tundus, et neid oli rohkem kui kùlastajaid.

Oskar tuletas meelde, et Pipi on maha jàànud. Tegelikul ei ole. Pipi lendas otse Palermosse ja liitus seltskonnaga.