Oskar ja Leena-Mai

Tàna oleme kyll terve pàeva logelenud. Sòònud, joonud, jalutanud, siestat pidanud, rannas vedelenud… Uh. Pea kàib ringi. See ei ole ikka see, mis mina reisilt tahan. No yks pàev on ok. Aga rohkem ei suudaks. Nii àra puhanud, et liigutadagi ei jòua ennast. Homme enam ei vedele ka. Ronime kalju otsa, mis siin linna kohal kòrgub. Tàitsa tore, mis vaade ja kui kuum siis ikka. Siin all on igaljuhul vàga kuum. Ega palju ei suudagi korda saata kui on nii kuum.

Kohalik toit on spagetid sardiinidega ja mòòkkalaga. Tàna sòime. Maitse oli nagu oleks spagetid sardiinidega. Mitte eriti hea yhe sònaga. Aga erinevaid salateid syyakse siinkandis ka. Mis on vàga head. Pòhja pool olid salatid mulle vàike pettumus. Siin mitte.

Eile òhtul linnas uidates sattusime taas selle vana kiriku juurde. Kogu kiriku ymber asuv linna osa (ja kirik ka) on ehitatud enne meie muistset vabadusvòitlust. Ja olla enamvàhem sellisena sàilinud ka. Vàga kitsad tànavad ja tòesti vàga-vàga vananàoline paik. Aga kirikus toimus laulatus. Pònev oli vaadata kòiki neid kombeid ja vàrke. Kestis tohutu kaua ja pàrast tiirutas seltskond veel linna peal. Tàitsa nagu filmis. Sellised uhked isandad ja emandad.

Tore on see, et siin on kaubandus ja kohvikud restoranid kohalike kàes. Ja palju  perekondlikke ettevòtteid hakkab silma. Vàga hea òhustik. Aga naljakas on seda ikka vaadata kui on umbes kolme lauakesega baar, siis on seal neid tòòtajaid ikka hulgim. Olime yhes sellises kohvikus. Yks tydruk vòttis tellimus ja andis saiad, yks vanem mees tegi capuccinod, yks poiss andis need kàtte, teine poiss vòttis raha ja trykkis arve ja kolmas poiss tòi raha tagasi. Ja see on siin ikka reegel. Muuseumis ka on neid vahtijaid ikka hulgim. Aga nad on ròòmsad ja rahulikud.

òhtune Cefalu. òòtsuvate jahtide vahel tiiratab vesijalgratas, mille turjal on neli kentsakat kuju. Mòmmi, Komm, Pliiats ja Konn on jòudnud oma rànnakul Sitsiilia pòhjaranniku uhte vanemasse linna. Pliiats rààgib kohalikust elu-olust. “Maffia ei ole midagi muud kui kohalike inimeste enesekaitse (sòna tàhendab varjupaika). Maffia kàest otsisid inimesed òigust ja abi, kui nad seda vòimude kàest ei saanud. Nii kestis see sadu aastaid ja lòpuks juurdus see sùgavale siinsesse pinnasesse ja inimeste teadvusse. Et loota vòib ainult “omadele.” Eks siin ole ka palju valitsejaid olnud. Roomlased ja kreeklased ja araablased ja normannid ja prantslased ja hispaanlased. Keegi neist ei hoolinud palju kohalikest elanikest ja nii sùndis maffia. Mòned jàllegi arvavad, et maffia on pàrit siin kunagi pesitsenud kreeka ja foiniikia mereròòvlitest.” Konn on kogu aja ainult silmi pungitanud. Ei tea, kas kuumusest vòi on see kòik talle tòesti huvitav. Viimati kuuldi teda kònelemas Palermos paar pàeva tagasi. Komm on kohanenud ja liigub ringi jààkotiga. Pliiats hangib talle neid jààtisepoe kùlmakastist ise hirmust vàrisedes maffiale vahele jààda. Mòmmi vohmib siinset dekatessi - martsipanist sidruneid ja apelsine ja tema karvane lòug kleebib ja aurab. Pàris apelsinid ja sidrunid vedelvad hunnikus puude all.