Oskar ja Leena-Mai

Leena: Kas kasvataja teab kõike?
Mina: No päris kõike ta ikka ei tea.
Leena: …. jah. Minu issi teab tsipakene rohkem… sest vaata kui tohutu suur ta on.

***

Nüüd hakkab välja soojemaks minema. Et pole enam päike ja külm tuul, vaid päike ja kevadine tuul. Tulin praegu lasteaiast lapsi viimast. Läksime nagu ikka - lapsed ratastega ees ja mina kiirkõnnil järel. Täitsa mõnus on minna. Samas me peame minema mitmest kohast üle tee. Ja lapsed ju kaugel ees. Nad vahel ootavad mind järgele, aga vahel lähevad üle. Nad on küllalt ettevaatlikud, aga ikkagi mul süda peksab kui ma kaugelt vaatan, kuidas nad hakkavad minema. Leena on eriti tormakas. Või kärmakas nagu ta ise ütleb. Ja ma ju ei tea, kas autod ka on ettevaatlikud. Aga eks me kõik harjume. Ja Oskar peab ometigi minema kooli ja seegi tähendab üksinda üle tee minemist muu hulgas. Isegi kahest ilma foorita teest peab ta üle minema. Aga olgu ma selle pärast praegu ei muretse. Eriti rahustav on vaadata kuidas ta suudab tõesti vaadata kahele poole ja oodata veendumust, et auto jäi seisma.

Eile käisime Loore sünnipäeval. Loore sai juba 2. Oskar on Loorega suur sõber. Ta mängib ja jookseb ja ajab taga. Täitsa uskumatu. Ise ütleb, et Loore väga meeldib talle, sest Loore on nii rahulik. Loore ongi tore. Ja nüüd juba kahe aastane. Veelgi kummalisem, et üks teine beebi, kes siin alles sündis, sai neil päevil juba kolmekuuseks. Küll teiste lapsed kasvavad kiiresti. Varsti sööb ta putru ja varsti kõnnib… ja siis läheb kooli.