Oskar ja Leena-Mai

Oskar: Emme kas poes müüakse niukseid asju nagu detektiivil vaja on.
Mina: Ma ei tea, mis tal vaja on.
Oskar: No ajusid kindlasti. Siis püstolit, siis luupi, hästi teravait silmi. Ühendust politseiga. Aga seda ei ole ilmtingimata vaja….

Ega vist ei müüd poes. Oskaril on jälle detektiivi periood. See algas ootuspäraselt koos Poirot´iga.

Täna käis lasteias turvamees Falkist. Väga lahe oli olnud. Rääkis ja andis lastele värvimise vihiku, kus olid vastavad pildid, mida ta siis oli kommenteerinud. Lapsed taasesitasid need kommentaarid õhtul. Väga asjalik ja kasulik. Et kes on varas ja mida tohib ja mida ei tohi ja miks peab sõna kuulama ja kui toredad on hästikasvatatud loomad ja siis ka mõistagi lapsed. Vaidlus tekkis (mul lastega, kes taasesitasid falgimehe teksti) pildi juures eksimisest. Et kus on parem eksida, kas metsas või linnas.
Mina: No linnas ikka mu meelest.
Oskar: Ei. Linnas on liiklus ja… Sa ei taha ometi turvamehega vaielda.
Mina: No aga linnas sa saad inimeste juurde minna ja abi paluda, aga metsas sa külmud lihtsalt põõsa all surnuks.
Leena: Emme, aga sa võid metsas puu otsa ronida ja vaadata, kus su vanemad on.
Mina: Ise oled metsas käinud ja tead, kui raske on leida puud kuhu saaks ronida ja isegi kui leiad, siis ei näe nagunii midagi.

Nad ei uskunud mind. Sest mis olen mina turvamehe vastu. Aga ma ikka vaikselt imestan, kas turvamees polnd metsas käinud. Ja arvan endiselt, et hullem on ikka metsas eksida.

Ma oma päevast ei peagi kirjutama, sest te nagunii teate, et ma muud ei tee kui koristan. Siiski, siiski lõpp hakkab paistma. Tajtsin täna ka muuks aega leida, aga ei õnnestunud. Ilm täna soojem. Päike endine.