Oskar ja Leena-Mai

Leena: Emme minu meelest meil on tore elu.
Mina: Minu meelest ka.
Oskar: Aga minu meelest on emmel kõige toredam.
Mina: No miks siis minul toredam?
Oskar: Sa saad koguaeg issiga rääkida.
Mina: Sa saad ju ise ka.
Oskar: Ja aga siis te ütlete, et mine nüüd magama. Ja vana mereröövli kapteniga saad sa ka rääkida…

Meil käis eile külas keegi, keda võib tõesti vanaks mereröövli kapteniks nimetada. Lapsed piidlesid teda, aga meie olime vestlusega nii hõivatud, et neile ütlesime tõesti, et minge magama.

Mulle meeldib inglise keeles väljend what made my day? Ma ikka mõtlen vahel õhtul, et mis siis tegi mu päeva ja laste päeva. Eriti enne blogimist. Kui ma täna oleks hakanud blogima kohe peale koju jõudmist, siis ma oleks kirjutanud, et peavalu. Mul oli kogu päeva jube peavalu. Ei häirinud mind pori ega arvutijamad tööjuures. Valutasin oma pead. See on vahel nagu meditasioon. Ja kui ta lõpuks (peale mitme rohu võtmist) lahkub, siis olen nagu uus inimene - puhanud ja värske. Nii ka täna õhtul. Sain peavalust jagu ja nüüd olen olnud rahulik, puhanud ja värske. Et ikka vist võin öelda, et peavalu tegi mu päeva.

Lapsed olid lasteaias. Kurtsid, et lõunasöök ei maitsenud, aga muidu oli tore päev. Praegu mängivad nad veel une-eelset lauamängu. Tsirkus. Küll neil jagub seda viitsimist. Kuulen ainult hüüdeid. minu kord, oota, käi nüüd, oo näed kuhu ma sain, jee jne. Ei teagi, mis nende päeva tegi. Nad ütlesid, et neile ei tundu see küsimus huvitav.
Kupatan nad siis magama ja jätkan oma õhtut. Peavaluvabalt.