Oskar ja Leena-Mai

… ja vaadata kauguses tähti. Sellist laulu kutsus Oskar mind kuulama täna.

Oskar: See on hästi rahulik laul, sulle kindlasti meeldib. Mulle meeldib ka, mis sest, et see on rahulik, sest see kõik, mis seal laulus räägitakse, on täiesti õige.

Täna oligi selline mõtiskluste õhtu. Vaatasime Krossist filmi. Täitsa hea. Ikka raske on see elu ja aja lugu. Homme on Krossi matused.

Oskar: Oh. Küll ta on ikka palju läbielanud. Kaks vangistust ja… Meie elame ikka maailma kõige paremal ajal. Meil on lennukid ja me võime igale poole sõita ja… Aga see poiss, vaata-vaata, see on täpselt minu moodi, näe ronib ka, mina olen ju ka täielik ronimise hull… Korra mul tuli isegi mõte, et ma olengi Jaan Krossiga jalutanud ja vestelnud…

Tegelikult ei ole. See oli teine poiss. Aga oli küll Oskari moodi. Lapsed ei tea Krossist suurt. Mardileiba teavad. See on keeleliselt tohutult keeruline. Või nii mulle vähemalt tundus kui Oskarile seda kunagi mitu aastat tagasi ette lugesin. Tundus, et ta ei saa midagi aru. Aga ta ei lasknud lõpetada ja käis järel ja nuias, et ma seda loeksin. Kauni keele kõla. Aga nii palju ta sealt ikka taipas, et hiljem oleme Raeapteegist ikka mardileiba ostnud. Ise olen ma tohutult lugenud. Ikka enamvähem kõik. Viimaseid asju vähem, sest sain ülikooli ajal elamuse kätte nö. Ja Loomingust lugemisest kah. Midagi kindlasti loen veel… Imelikul kombel mõlgub kõige täpsemini meeles prof. Martensi ärasõit. Ma mõtlen selle peale kui olen rongis, kui tuleb jutuks vene õigussüsteem, riikidevahelised läbirääkimised jne. Tõlgendus elule ja enese tähtsusele. Ikka täitsa Kross. Siis olen mõelnud, et kas ta siis oli täiesti eestlane. Või mis see Eesti päritolu tema puhul tähendab. Sama lugu selle kindral Michelsoniga. Ikka mõtlen vahel, et kui fiktiivne või tõene see pöörane lugu oli tema vanematega… Ajaloolane noh. Ega ma uurinud ega lugenud selle kohta ei ole. Lihtsalt mõtteid mõlgutanud. Teised kõik ehk teavad seda… Samas lugedes tundus Martensi ärasõit tüütu. Nii on vist paljude tekstidega. Keisrihull oli lugedes jube põnev, aga mõelnud olen selle peale palju vähem. Ja palju asju on ka täiesti ununenud. Nt juttude kogu Klio silma all. No mitte midagi ei mäleta. Kui uuesti loeks, siis tõenäoliselt meenuks. Aga ei loe. Las olla pealegi. Aga mõned Krossi luuletused on küll meeles. Ikka neil prosaistidel satub mõni luuletus, mis jalust nõrgaks võtab…
Homme plaanime lindistada “Kolme katku vahel”, sest meid ei ole sel kellaajal kodus, aga meil siin kodus on üks ajaloohuviline, kes seda näinud ei ole. Oskarile tundub see lugu juba ette põnev.

***

Laul pealkirjas pärineb plaadilt “Kui ma ükskord…”. Seal on veel terve hulk hiiglama toredaid laule. Laste viimase aja lemmik. Leenal on juba laulud peas ja ta laulab kaasa ja siis Oskar õiendab, sest ta tahab veel ja veel vaikuses kuulata. Praegugi kuulavad. Aga varsti lähen neile ütlema, et algab kuuldemäng. Nad tahtsin Gogoli jõuluöö lugu kuulata. Tuli täna jutuks. Nüüd on Oskar põnevil ja käib küsimas, et millal algab, millal algab. Viieteist minuti pärast.