Lumine öö
Tegin Karini retsepti järgi uut kooki. Nii hea lõhn. Ja maitse kindlasti veel parem.
Aga kirjutama hakkasin, et te vaataksite seda. Polegi muud öelda kui, et lai on maa, nii suur kui ime.
Lapsed olid täna teises rühmas. Neil ei olnud kasvatajat ja asendajat ei leitud. Leenale meeldis väga, aga Oskarile ei meeldinud üldse. See on väga tüüpiline. Leenale meeldisid võõrad mänguasjad, teine kasvataja, uued voodid ja sealse rühma väiksed lapsed: ma panin nad kelgu peale ja viisin mäest üles. Nii lõbus oli. Aga Oskarile ei meeldinud ei mänguasjad ega voodid: ma ärkasin paha tujuga ja pärast ei läinudki enam tuju heaks.
Praegu kuulavad nad plaati ja hakkavad magama jääma. Käisin igaks juhuks vaatamas, et nad mingit lollust ei tee. Leena oli juba magama jäänud, aga Oskar oli ennast hommikumantlivööga voodi külge sidunud. Ja lahti ei lubanud teha. Oh jah.
Lumine öö.
ära siin propageeri midagi jälle
inimestel jääb ekslik mulje taas, et mul mingi põhjatu retseptivaramu ja pidevalt põll ees ja soe pirukas laual 
tegelikult oskan enam-vähem u 3-4 kooki teha 
sacherit pole juba mitu aastat teinud. vat kus nüüd tuli mõte!
aga kasvatajatega on jama jah. ema ükspäev loetles, kui palju on lasteaedades rühmasid kinni pandud kaadri puudusel. mida meie linnavalitsus küll mõtleb!
oskarile vist hakkabki vaikselt lasteaed kitsaks jääma. küllap ta mõtted juba rohkem kooliradu käivad.
Comment by karin — December 1, 2007 @ 1:26 am
appi sa oskad sacherit ka teha. Einoh. Ära tule rääkima, et sa ei oska ja 3-4 retsepti. Ei usu, ei usu
Comment by triin — December 1, 2007 @ 11:06 am
mul on mingi vale-sacheri retsept, mis oli kunagi lühikest aega ilmunud ajakirjas Head isu! täiesti idioodikindel muidugi jälle
võtmesõnaks lihtsalt palju śokolaadi 
Comment by karin — December 1, 2007 @ 3:42 pm
Ahsoo. No nüüd on sul muidugi “kohustus” sedagi retsepti jagada
See eelmine sai väga hea. Käisime külas ja peaaegu kõik söödi ühe hingetõmbega ära. Aga mul sai seda palju. Ma tegin kaks kooki. Ma vist tegin õhemad. Et mul vist piisaks üheks sellisek parajaks ka ühekordsest portsust. Aga nüüd on kodus teine veel ootamas. Mõnus.
Comment by triin — December 1, 2007 @ 10:40 pm
ma pean seda retsepti otsima hakkama
kusagil kindlasti on.
ja tüliga riskida
aga juustukat olengi suure teinud, sest palju on sööjaid olnud. siis ei tasu vähesega narrida
Comment by karin — December 1, 2007 @ 11:53 pm