Nukud vol. 3
Mina: Oskar, ma teen sõdurile natuke naerunäeo?
Oskar: No aga siis ta ei ole hirmuäratav.
Mina: Missiis. Ma ei taha teda vaadata kui ta siin istub oma kurja näoga.
Oskar: No tee. Ah tead, ega ma vist ikka ei mängi temaga. Tee mis nägu tahad, ma annan ta Leenale, las teeb tast mingi isa.
Leena: Oo jaa ! Ma teen tast Pipi isa. Ja las need sõduririided olla kotis, siis ta saab neid võtta kui ta sõtta läheb.
Mõeldud tehtud.
Sõdur ei ole nüüd enam sõdur, vaid… No ei ole päris isa moodi ikka. Ja riided on ka pisut naljakad. Toppisime talle Anni riideid, mis natukenegi sobilikud olid. Oskar proovis sättida teda kapi juurde istuma ja kastanid pani ümber, et siis on äkki natuke Pipi isa moodi.
Oskar: Panen need kastanis siia, et siis on nagu kookos pähklid. Et ta istub nagu palmi all… Oh, aga need kastanid ei ole vist ikka kookose moodi…
Leena: Need kastanid on ju neegrite moodi. Ja tal olid seal neegsri, no siis ta ikka võib olla Pipi isa.
Oskar: Aga ta peaks paksem olema…
Näis, mis sest tüübist nüüd saab. Leena igaljuhul võtab teda tõsiselt ja leiab talle kindlasti rolli oma mängudes.
Panin ta koos teistega ka pildile.
No pole ju eriti isa moodi? Või siiski? Pipi ja tüübi vahel istub Mees. Tema jäi pooleli, sest tema pooleliolek on kuidagi võluv. Temaga on tore mängida.
Siis on veel üks pilt Tillest. Leena ütleb, et Tille võib kõigi ema olla. Eksole ilus ema! Tille on väga õrn ja häbelik. Aga tema juuksed on läbi mis läbi. Juba täna hakkasin talle uut soengut tegema. Nüüd on ta vanaga ka pildi peal.
Tille
Muidu tavaline pühapäev. Trenn ja pärast läksime linna sööma. Ilm endiselt soe. Käisime väljas ilma jopedeta. Pidavat olema Mihklipäeva soojusrekord.
Homme on Oskaril eelkoolis esimene tund. Põnev. Ta ootab väga. Küsitles mind põhjalikult. Lõpuks küsis mokaotsast, et kas ma jätan ta sinna juba esimesel korral üksi. Siiski ei tekitanud see teadmine, et üksi jah, temas erilisi emotsioone. Meie Oskar hakkab suureks saama.
Aga tee isale vuntsid. Pipi isal võiks ju olla vuntsid? No nii armsad on need nukud!
Ja Oskari tänasest koolist tahaks ka juba niiväga teada!!!
Comment by karin — October 1, 2007 @ 11:53 am
Mind huvitab, kuidas see traatkarkass on seostatud ja “vooder” peale kinnitatud. Ja millest on pea? See on ju tegelikult nukufilmi-nukkude tegemise põhimõte, annab palju põnevaid võimalusi.
Käisin kunagi Pioneeride majas suveniiride ringis mänguasju meisterdamas, sellest on kiiks külge jäänud ja olen vahel praegugi nukke õmmelnud. A karkassi teha ei oska
Comment by ritsik — October 2, 2007 @ 10:00 am
Ma teen tavaliselt traadist nagu nuku valmis ja siis mässin midagi ümber, no mingit riideriba. See Mees seal pildil ongi just selle koha peal pooleli. Aga talle tegin pea savist. Muidu või teha traadist lihtsalt nagu aasa üleas ja siis saab selle pea sisse kinni õmmelda. Ja “naha” õmblen peale. Pehmest venivast riidest on hea teha, lõikan tükid välja ja hakkan servast õmblema, mingit täpset lõiget ei tekita, sest servi saab alla jätta. See on hea moodus jah nukke teha ja nendega pärast mängida
Ja kindlasti tuleksid nad veel palju ilusamad, kui neid teeb tubli ja korralik õmbleja 
Comment by triin — October 2, 2007 @ 10:17 am