Oskar ja Leena-Mai

Homme õhtul sõidan maale. Silmad juba täitsa krussis sellest arvutist. Maal puhkan paar päeva ja loodan, et ema aitab mul järgmise nädala plaane teha. No ei leia ma seda kõige paremat varianti järgmise nädala ühe pildi peale saamiseks. Ema on mul väga leidlik neil teemadel.

Ja veel üks mure on mul. Mul seisab ees elu esimene auto ülevaatus. Õõvastav. Pole aimugi, kus, kuidas, kui kaua ja palju maksab. Ja telefon on niiiii raske, selliste asjade ajamiseks.

Aga seniks panen üles kuidas me lastega poes käime. Kirjutasin mõned päevad tagasi. Las saab siia kah. Et ikka tallele nagu.

Me käime tavaliselt poes ilma lasteta. Hea rahulik ja Oskar ei taha üldse kaasa tulla ja Leena jääb ka hea meelega koos Oskariga koju. Suvel ei ole elu tavaline. Ja tihti juhtume koos lastega poodi. Ega hullu ei ole ja pole kunagi olnud, aga see osavus, millega Leena laseb meil endale ja Oskarile asju osta on imekspandav.

Kui Oskar on kaasas, siis ta tormab kuhugi mänguasjade juurde, valib sealt ruttu mingid jubedad ja kallid asjad välja ja imetleb neid ja siis hakkab manguma, et ma ostaks. No ma enamasti ei osta mingeid suva relvi lihtsalt niisama, aga ega tal väga kahju ka ei ole. See mangumine on rohkem moepärast. Ja eks tal on ka neid relvi juba minumeelest küllalt.

Kui lapsed on koos, siis nad jooksevad ühe asja juurest teise juurde ja hüüavad - ostame seda, oo hoopis seda, ei seda!!! Enamasti lõppeb see kisa-kära sellega, et ma ei osta midagi, sest tegelen nende ohjeldamisega ja tihti unustan osta sedagi, milleks poodi läksin.

Aga kui kaasas on Leena üksi, siis ta ei jookse iial ja ei mangu midagi, ei karju, ei rabele. Ta jalutab kõrval ja õigel hetkel ütleb rahulikult nt me pidime õhupalle ostma, aga sa unustasid kohukese, oo jäätis, ma arvan, et peaks Oskarile võtma, näts on täiesti otsas jne. Ja ta saabki kõik. Viimati kui koju tulime, siis Oskar küsis, no Leena, mis sa tõid ja kui Leena kõik ette luges, siis tõdes Oskar, ma teadsin, et sa igasuguseid asju tood.