Oskari raske elu
Läksin lasteaeda, Oskar kiikus. Hüüdis mulle juba aia taha, et ta tegi kiikumise rekordi.
Oskar: Emme tead, ma kiikusin täna kõige kaumem. Kohe kui välja tulin, hakkasin kiikuma ja kiikusin lõpuni välja. Vahepeal tuli uni ja väsimus peale, aga ma võitsin need raskused ja tegin rekordi.
Tõin rühmast prillid ja hakkasime koju tulema. Siis näitas Oskar, et tal on käe peal villid sellest kiikumisest. Ise nii uhke (et varem pole ville olnud). Ja siis ütles, et selg valutab kiikumisest. Kui koju jõudsime, läks ta ennast pesema ja vahetas riideid. Selle käigus selgus, et tal on pepu peal suured villid ja katki ka juba. Sellest kiikumisest!!! Ja jalg ka tagant katki. Nüüd ta lamab, sest istuda ei saa.
Ma ei väsi imestamast.
isver. kull on tahtejoudu
Comment by liina — May 29, 2007 @ 6:02 pm
nüüd peaks ta küll auhinna saama! kui ikkagi rekord! villitamises
Comment by karin — May 29, 2007 @ 7:21 pm
:D seda et kellelgi pepu peal villid, kuulen täitsa esimest korda!
Comment by Anu — May 29, 2007 @ 8:35 pm
Ta oli ise enda saavutuse üle nii rõõmus, et lisaauhinda polnd vaja. Ta uhkeldas oma plaastritega. Ja ausalt öeldes tundub see tegu mulle ikka jabur. Siiamaani võtab pead vangutama.
Comment by triin — May 29, 2007 @ 10:44 pm
see vist kuulub meestemaailma. see selline tegutsemine rekordi nimel. mulle tundub, et ükski naine end niiviisi villi ajada küll ei suudaks. kuigi… jah suusamaratone ju sõidavad naised ka.. äh ja no pigistvate kontskingadega vist iga naine naeratanud
v-o see mingi faas inimese elus ja nüüd oskar selle edukalt läbinud? 
Comment by karin — May 29, 2007 @ 11:28 pm
see kontsakinga asi on küll õige. Ja milline vabanemine pärast
Aga Oskaril tuleb neid katsumusi kardetavasti veel - vaatan lihtsalt tema rõõmu oma haavadest.
Comment by triin — May 29, 2007 @ 11:33 pm