Loodusravimitest
Lasteaiast koju tulles avastas Oskar, et kuusekasvud sünnivad juba süüa.
Meil olude sunnil, et haigused jm, viimastel päevadel tulnud jutuks looduravimised. Igal eestlasel kodus on vähemalt kolme sorti raviteed. Aga kuidas mujal maailmas inimesed end ise aitavad ei tea. On usutav, et nt Balkanil ja mujal Ida-Euroopas ka taimi tarvitatakse, aga veel kusagil Euroopas? M arvas, et äkki Baskimaal või kusagil šotimaal? Ei tea. Ja kuidas ja mida nad tarvitavad? Oleks küll huvitav teada. Äkki keegi teab?
Eks enamik taimeteid on mu meelest lihtsalt hea soe jook, aga on ka erandeid. No mõni tee ikka väga tõhus. Nt leesikas või põdrasammal. Samuti ei saa kahelda teelehtede ja kuusevaigu “jõus” ja muidugi kes poleks kapsalehte kasutanud. Tõhusus kontrollitud.
Apteegis palju sellist kaupa, raamatupoes palju selliseid raamatuid.
Meil kodus on pidevalt ravimina tarvitusel:
Mesi
Kummel
Põdrasammal
Männikasvud
Piparmünt
Küüslauk
Ingver (see on uuel ajal lisandunud)
Igaksjuhuks on kapis veel:
Paiselehed
Sinepipulber (ei tea, kas käib siia alla. Vist käib)
Viin (no viin, vist ei käi siia)
Lapsena panime raudrohumahla, kui verd jooksis. Ei mäleta, kas aitas ka. Eks see veri jäi ikka ise ju ka seisma. Kunagi ema pakkus meile kevadel nõgeseteed. Ma ei tea, kas sel oli mõju. Ju oli. Igaljuhul mäletan, et nõgesetee on üks neist asjust, millega tuleb piiri pidada. Nagu ka leesikas. Mulle jubedalt maitseb leesikatee, aga lugesin kunagi, et rase seda üldse juua ei tohi ja läksin üle pohlatee peale. Mitte, et ma rase oleks, aga järeldasin lihtsalt, et kui on kellelegi keelatud, siis ei tasu liialdada. Pohlatee pole küll nii hea, aga no peaaegu. Joon seda külmalt. Nüüd pole ammu teinud. Praegu selle jutuga tuli isu peale. Mul pohlalehti kodus veel on.
Pärnaõied pole minu rohi.
Aga tegelikult on palav. Nii palav oli päeval, et hingatagi raske. Väljas oli ilma päikseta 28*. No onju palav. Väga varajane kuumalaine. Õhtuks läks mõnusalt jahedaks. Praegu hakkas müristama. Aga vihma meil veel ei saja.
Leena vist natuke veel köhib.
Tegelikult tahtsin lisada, et mulle meeldib soe ilm.
Me sõime just täna Taevaskojas kuusekasve, sest mulle tuli meelde, et Mann teeb neid köhasiirupiks miskit moodi.
Aga mida Sa männikasvudega teed?
Comment by Heidi — May 30, 2007 @ 12:06 am
Kapsalehed on jah asi, mille peal võib lausa vanduda. Läheb kas niisama välja väänatud kohale või meega koos rinna peale. Ideaalne. Teine hea asi on hautatud sibularattad kaela ümber. Ja ingver muidugi. Poiss mul ainult ingveriteed joobki. Ja ikka “kurku peab hakkama”, muidu pole õige.
Comment by oravake — May 30, 2007 @ 7:15 am
meil on vist kodus köik mis vähegi kasulik-tarvilik-söödav-joodav on, kodus olemas. sest ämm ja mees mölemad selle koha pealt elavad entsüklopeediad.
Comment by maarja — May 30, 2007 @ 8:01 am
Seda ma arvasin ka, et sealne Euroopa kant ikka teab-tunneb loodust. Aga mujal?
Männikasvudest teen ma auru köha ja hääleära puhul. Koos piparmündiga.
Aga kuusekasvudest köhasiirupit? Kuidas seda tehakse?
Ahjaa. Ja siis on meil veel naistepunaõli. Nt. sääsepunnidele. Võtab sügelemise ära.
Comment by triin — May 30, 2007 @ 10:03 am
naistepunaõli? kas võtab hästi sügelemise ära? siin on ju mingid kohutavad sääsed, lähen täitsa paiste, kui sutsaka saan. kas oled selle ise teinud või müüakse apteegis?
Comment by karin — May 30, 2007 @ 10:10 am
Me oleme ise teinud. Võtab küll hästi ära. Pudelisse naistepuna ja oliiviõli peale. Peab panema oliiviõli, sest see ei kuivata nahka. Me oleme muuga ka teinud. See võtab ka sügelemise ära, aga kipub kuivatama.
Samas on seda apteegis ka. Meil teeb tavaliselt ema ja jagab seda. Esimesel korral tegime igaüks endale pudelitäie - no aga palju seda ikka kulub
Comment by triin — May 30, 2007 @ 10:18 am
kuusekasvud tuleb panna suhkruga kihiti purki seisma. siis see purk keldrisse. ja seisab seal nii kuu. pärast kurnad vedeliku välja. tundub, et see männivärk suht sarnane.
naistepunaõli teeme meie ka. lisaks annab see kerele ka pisukese jume peale.
ma euroopa kohta suurt kosta ei oska. meil mõned sõbrad inglismaal, kes teavad palju igatsugu looduslike värkide kohta. samas veelrohkem neid, kes ei jaga ööd ega mütsi. itaalias tean 3 inimest, kes tunnevad taimi, ülejäänud tuttavad täiesti tumbad. sõbrad slovakkiast, tsehhist ja poolast rohkemgi kui teadlikud. see siis vaid meie tutvusringkonna põhjal. ahjaa, sõber amsterdamist pidi peaaegu minestama kui nägi sõnnikuhunnikut meil aias.
Comment by mann — May 30, 2007 @ 4:26 pm
Ei tea kas see kuusekasvusiirup on ka tõhus?
Comment by triin — May 31, 2007 @ 11:15 am
kergema köhaga saab jagu. ja see on üks väheseid siirupeid, mida mia on nõus võtma.
Comment by mann — May 31, 2007 @ 12:21 pm