Nõnda veereb eluke
Meil täna lapsed kodus. Oskar köhis hommikul ja Leenal oli nina märg. Suurt haigust pole õnneks ilmnenud. Näis, kas saavad terveks.
Oli rahulik päev. Oskar ütles juba hommikul, et ta kavatseb olla täna hea laps. Ja ongi olnud. Ehitas legodest ja klotsidest kindlust ja mereröövleid ja kuulas plaate. Mina kudusin. Tegin Leenale väga ilusa mütsi. Leena joonistas. Siis käisisd korra sõbralikult arvutis ja nüüd vaatavad lastesaadet.
Ah see lõppeski - nõnda veereb eluke. Hakkan süüa tegema.
***
Leena: Emme eks röövleid ei ole olemas?
Mina: On.
Leena: Aga nõidu ju ei ole?
Mina: Ei.
Leena: Aga millal röövlid on, kas siis kui me ära sureme?
Mina: Ei nad on ikka koguaeg.
Leena: Eks nad ei oska meie koju tulla? Nad lähevad hoopis lõunasse.