Tavaline elu
Õhtul (tavaline)…
Leena: Täna kuulan mina!
Oskar: Ei sina eile kuulasid.
Leena: Ääääääääääääääää … ei kuulanud. Emmmmmmmmmeeeeeeeeeeeeeee!!!! Äääääääääää…
Mina: Ah Oskar las ta kuulab, ma luban, et aitan meeles pidada, et tema kuulas ja homme kuulad sina.
Oskar: Eiiiii!!!
Mina: Oskar, näed ta karjub. Mis sa karjud Leena! Ma luban sul kauem lugeda…
Oskar: Aga Leenal ei luba!
Mina: Ei.
Leena: Ma ei tahagi.
Hetke pärast…
Leena: Mida ma valin… Oskar mis sa tahad?
Ja kuulataksegi, mida Oskar tahab. Ja homme ei saa enam mina ka aru, kes siis eile kuulas.
Arvutiga on sama asi. Kui Leenal on arvuti aeg, siis ta kutsub Oskarit: Oskar tule siia. Mis mängu sa tahad?
Ja nad mängivad. Kui ma Leenat ära kutsun, et hakkab Oskari aeg, siis ta paneb kisama, et ta pole üldse saanud ja Oskar mängis kogu aeg.
Viimati ma ütlesin Oskarile, et kui ta Leenale appi läheb, siis olgugi nii, et neil on ühine aeg. Siis sai küll ilma kisata ja Leena mängis oma mänge ja Oskar oma. Aga õhtuse plaadikuulamise üle on ikka täiesti võimatu arvet pidada.
***
Täna hommikul oli meie esimene käik Kristiinesse - poodi. Kui läksin eile lasteaeda ja hakkasime riide panema, näitas Oskar, et tema saapas loksus vesi.
Mina: No mis siin siis juhtus?
Oskar: Kui ma tuppa tulin, olid siin suured lumekamakad.
Ime küll jah, et need veeks sulasid. Valas vee ära ja käskisin tal jooksuga koju tulla. Aga ära küll need saapad hommikuks ei kuivanud. Läksime siis uusi ostma. Eks ongi hea, kui tal on kaks paari, imelik, et siiani ühtedega läbi oleme saanud.
Õu mai gaad, kui tuttav lugu!
Comment by Evelyn — January 31, 2007 @ 9:32 am