Võlurid kelgutamas
Oskar: Ma arvan, et elu oleks palju lihtsam, kui ma oskaksin võluda. Siis ma võluks näiteks toidu lauale. Ja… aga raha ma teile ei võluks. Mulle tundub, et teil on niigi palju raha. Ja ega teie ka ei saaks ju niisama olla, teil hakkab igav
Leena: …aga gistritöö võluks emmele…
Oskar: ja magistritöö võluks nii, et sa vajutad ainult korraks klahvile ja juba see on valmis. Ja doktoritöö võluks nii, et see on enne valmis, kui sa tegema hakkad.
Vot selline lihtne elu oleks meil, kui Oskar võluda oskaks. Kahjuks ta ei oska. Aga eks ise on ka tore elada ja töötada ja … no midagi peab ju tegema.
Täna käisime kelgutamas. Ilm selleks nagu loodud. Paar kraadi külma ja palju lund. Väga palju. Mul on käpikud, villased. Lumi jäi sinna külge ja moodustas väikeseid pallikesi. Mäletan kuidas ma lapsena selliseid pallikesi hammastega kinnaste küljest ära sikutasin. Suu mäletab lund koos kindakarvadega. Siiski suutsin täna enda tagasi hoida ja pallikesed sulasid kraanikausis veeks.