Oskar ja Leena-Mai

Meil on leitud jutt, mis meeldib mõlemale lapsele. See on Kivirähu Sirli, Siim ja saladused.
Leena: Jaa. Mulle see meeldib. Sest seal on hobune ja seal on Siim. Aga Siim on minu lemmik ju Reliikviast.

Oskar lihtsalt kuulab kogu aeg. Eile ma ei saanudki temaga rääkida. Ta kuulas seda kogu õhtu kuni magamaminekuni ja siis voodis kuulas veel edasi. Isegi õhtust doominot ei tahtnud mängida.

Enamasti laste maitsed ei kattu. Kui Oskarile meeldis Viimne Reliikvia, ei saanud Leena sellest veel midagi aru, aga nüüd kui Leena üldse muud vaadata ei taha, ei vaata seda enam Oskar. Oskaril ei olegi praegu telekas lemmikuid. Eile ei vaadanud ta isegi Tommit ja Annit, vaid läks kohe Sirli-Siimu lugusid kuulama.

Õhtuti kuulavad nad plaate või kassette. Ja kuna maitsed ei kattu, siis peavad nad kokku leppima - et üks õhtu valib üks, teine õhtu teine. Leena tahab enamasti Lumivalgekest, aga Oskar kuulab heameelega Tjorveni lugusid ja Naksitralle. Leena tahab vahel ka Onu Remust, mida Oskar jälle üldse ei taha, aga Oskar tahab Alice imedemaal, mida jälle Leena ei taha. Leena tahab ka muinasjutte, mis ta ise on plaadile rääkinud, aga need ei paku Oskarile huvi.
Õnneks suudavad nad päris ilusasti kokku leppida ja suuremaid tülisi ei tule. Siiski pean ma aitama vahel meelde tuletada, kes eile valis. Seda enam meeldib mulle, et nüüd on leitud lood, mis mõlemale meeldivad. Meeldivad ja tekitavad palju mõtteid ja küsimusi nt. mis on märkus ja mis on spikker ja kas õpetajatel on õigus tulla võimlemissaali ja sundida lapsi arvutama? Küsimusi tuleb iga päevaga juurde. Ja lugusid tuleb ka juurde.

***

Täna hommikul ärkas Leena juba enne poolt seitset ja hakkas oma hobusega ratsutama. Kappas ja kappas ja kui meie lõpuks ärkasime, oli mul selline tunne, et olen terve öö maganud mingis möllus. Uh. Ja ise peaks ta haige olema. Tundub siiski, et saan homme tööle minna. Köhinud ei ole ta ka täna mitte üks kord. Eile õhtul ei pannud suudki kinni. Imelik.