Oskar ja Leena-Mai

Oskar: Emme tead, mis ma jõuluvanalt tahan? Aga ma ei tea kas seda sobib küsida?
Mina: No mis sa tahad?
Oskar: Ma tahaks päkapikku näha. Ei tea kas ta lubaks, kui ma midagi muud ei taha?
Mina: Uhh, ega vist ei kõlba küsida küll. Aga kas sa tõesti siiis mitte midagi muud ei taha?
Oskar: Ei. … No kuldset pealuud tahaks ikka ja hõbedast tahaks ka… Ah las ta näitab mulle seda päkapikku järgmisel aastal. Või sünnipäeval.

No päkapikud jäävad meil vist nägemata…

***

Veetsin täna õndsa tunni Haapsalus. Üle aegade olin üksi, einestasin, lugesin Ekspressi ja mõtisklesin. Erakordne. Ei oleks iial uskunud, et võin hakata nii väikestest asjadest rõõmu tundma. Ja see rõõm ja rahulolu oli täiuslik. Soe vihm ja üksikud inimesed. Jalutan ja … Teisest küljest jälle pole ma end iial nii õnnelikuna tundnud kui praegu olles täielikult mattunud lõppematute sekelduste alla. Inimene on kummaline. Arusaamatu…

Aga mõtlesin välja, et kavatsen tänavused jõulud stressivabalt veeta. Et olgu kingitused advendiks ostetud! Õhtul käisin poes ja ostsingi ühe osa ära. Veel paar asja ja ongi klaar. Koon ka juba. Olen erakordselt tubli. Loodetavasti mu tublidus ei rauge. Issi uurib siin parasjagu PÖFFI kava ja kingituste kohta ütleb, et ah homme arutame.

Õhtu lõpetuseks kuulasime Zvuki My “Dosugi Bugi” (ei leidnud täit verisooni netist kahjuks) - no paremat asja ei ole.

Aga nüüd magama!

Mina: Leena ma tahaksin seda pilti, mis sa minust ja issist joonistasid, endale. See on nii ilus.
Leena: No võta. Aga sa pead kasvataja käest küsima, ise ei tohi võtta.
Mina: Olgu ma küsin.
Leena: Aga siis ma joonistan sinna veel ussi ja…
Mina: Ära joonista, see on juba niigi ilus.
Leena: Ei, ta on ju pooleli. Ja issil peab pall käes olema..
Mina: Ei pea, tal on ju liblikas käes.
Oskar: Oo ja. Ja mina tahan selle liblika välja lõigata ja ära värvida.
Mina: Ei see on minu pilt!

Oskar: Emme mis sa arvad, mis loomad mulle džunglis kõige rohkem meeldivad?
Mina: No ma arvan, et krokodillid.
Oskar: Ja krokodillid…
Leena: …aga mulle meeldivad tiigrid…
Oskar: … aga lõvid meeldivad mulle ka. Lõvi on ju kuningas. Emme eks kuningas on tore olla?
Mina: Ah, ega vist väga ei ole. Ega kuningad ei saa niimoodi linnas jalutamas käia nagu meie käime ja Krahlis söömas ja ma ei kujutaks ette, et nad trennis ka käivad… kõik lihtsalt vahivad neid.
Oskar: No siis ma ei hakka kuningaks.
Leena: Mina ka ei hakka.
Oskar: Emme, aga kas loomade kuningas on ka tüütu olla - kas siis ka vahitakse?
Mina: Ah. No kas sa ei vahiks kui lõvi Krahlis sööks?
Lapsed: Ihii.
Oskar: Aga ma saaksin luurata. No ma arvan, et loomade kuningas ikka ei ole nii tüütu olla.

Mina: Kas lasteaias räägiti Bushi külaskäigust ka.
Oskar: Ja. Kasvataja küsis, et kas me teame, kes praegu Eestis külas on ja mina ütlesin, et Ameerika president. Aga Mariann ütles George Bush, no see on ju nagu pussnuga.
Aga president ikka ei ole nii uhke, kui kuningas. Tal ei ole ju krooni ka. No Elisabeth II oli küll uhke, kui oleks selline kuningas, siis küll oi-oi-oi - no see oleks uhke. Aga president, ei president ma küll ei tahaks olla. Aga kuningas… Mul ei ole isegi vahet, kas olla rüütel või püssiga sõdur, kuningas oleks ikka uhkem. Aga president - see ei ole ju uhke sõna ka - no kuula - president…

No kes siis on tänapäeval uhkem kas kuningas või president? Ehee…

Nonii. Kell on kaksteist ja mul varsti jalad valutavad pidevalt kirjutuslaua tagant tõusmisest ja laste juurde jooksmisest.

Veidi aega tagasi oli kõik ideaalne Oskar kuulas elutoas plaati ja ehitas klotsidest, Leena kuulas lastetoas kassetti ja joonistas. Aga see hetk kestiski vaid hetke.
Leena: Emme! Ma tahan värvidega joonistada.

Annan värvid, vee, paberi, ajalehe.

Viie minuti pärast…
Leena: Emme! Ma tahan roosat värvi, sega mulle.

Segan.

Viie minuti pärast…
Leena: Emme! Keera kassetil teine pool, mul on käed mustad.

Viie minuti pärast…
Leena: Emme Oskar pani mu kasseti ära.

Kümne minuti pärast…
Leena: Emme anna paberit.
Mina: Ma andsin sulle ju palju, vaata seal laua peal.
Leena: Otsas!

Oligi otsas, hm.
Leena: Ja ma tahan, et sa paned need pildid seina peale.

No kust küll nii palju seina?

Varsti...
Leena: Emme ma olen ära joonistanud. Aita mind pesta.

Tegelikult tahtsin tõlkida. Kolm lauset olen tõlkida saanud. Nüüd pean lõunat tegema. Pärast panen neile telekat, siis ehk saan tunnikese töötada.

Moraal: kui mõlemad lapsed on kodus, ei ole mõtet plaanidagi midagi teha.

Homme lähevad lasteaeda. Ega nad tegelikult ei ole tänagi enam nii haiged, aga jätsime igaksjuhuks koju. Issi on meil köhafoob - ta arvab, et kohe-kohe võib kopsupõletik tulla. No nüüd enam vast ei tule.

Oskar: Emme mulle tundub, et Leenal on viimasel ajal midagi viga.
Mina: Mis tal siis on?
Oskar: No ma ei tea, ta on kuidagi imelik
Leena: Böö!

Veidi hiljem…
Leena (käärid käes): Emme vaata ma lõikan oma kõhu lõhki ja nagunii tulevad sealt punamütsike ja vanaema välja.
Mina: Leena! (Võtan käärid ära).
Oskar: No näed, mis ma ütlesin, et ta on imelik.

Polegi midagi lisada.

Leena: Mina olen boamadu Berta.
Oskar: Mina olen nii mürgune uss, et võin isegi kõik maailma mürgised ussid ära mürgitada.
Leena: Aga mina kägistan su ära.
Oskar: Kas sa oled siis püüton? Aga mina mürgitan su ära.
Leena: Aga mina kallistan sind ja sa sured ära.
Oskar: Aga issi ütles, et kuning-kobra on väga, väga, väga mürgine ja sa hoopis ise sured enne ära.
Leena: Kas tal on keel ka?
Oskar: Ja tal käib keel suust välja. Tal on niuke keel ja must.
Leena: Aa.

Aga praegu kaklevad nad ühe kasti pärast, sest kuigi kast on juba igatpidi katki, ei mahu nad koos sinna sisse.
Leena: See on minu kast, mina tahan kiisu olla.
Oskar: Ei, see on minu kanuu.

Jne. Eile nad mängisid selle kastiga juba pool päeva. Kastid ja nöörid on laste täielikud lemmikud. Lõputult mänguvõimalusi. Mulle meeldib see ka, sest ma kipun kaste koguma - nii ilus-hea asi valmis tehtud, ei taha lihtsalt ära visata. Kõik kastid, aga koju ei mahu. Siis ongi hea need lastele kätte anda - varsti pole neid enam kahju minema visata. Kõik rahul.

Eile mängis Oskar kella kolmest kuni seitsmeni laevade pommitamist. Õpetasin talle oma kooliaegset mängu. Mul oli meeles, et see oli tore. Nüüd tundus see kohutavalt tüütu. Ei viitsinud kaua mängida, ega ei olnud õieti meeles ka. Oskarit see muidugi lummas ja ta mängis ja mängis. No küll ei kujuta ette, kuidas saab laevade pommitamist üksi mängida. Igaljuhul küsimused ja kommentaarid kell seitse õhtul ei meenutanud enam millegi poolest seda mängu, mida ma talle õpetada üritasin.

Täna olen üritanud teha ainult meeldivaid asju. Puhkepäev. Aga päeva lõpetuseks pean vist oma kirjutuslaua ära koristama. See ei ole meeldiv. Aga edasi lükata enam ei anna. No paar tundi annab.

Leena: Mis lugu ma ei ole rääkinud?

Ükskord elasid Pipi ja Mõmmi. Pipi ütles ühel päeval: “Küpseta õige üks mõmmike”. Hi-hi. Mõmmi ütles: “Mul pole mõmmit”. Mõmmit ei saa küpsetada kui mõmmit ei ole.

Ja siis nad lendasid edasi ja Mõmmi ütles ühel päeval: “Vaata Pipi Leena on seal”. Ja mõmmi jooksis kohe Leena juurde ja ütles: “Oi kui tore Leena”. Ja mina sain oma mõmmi endale.

Ühel päeval ütles mõmmi: “Vaata Pipi seal seisab meiel väike söök, et saaks süüa”. Ja nad kiirustasid. Kui nad ära olid söönud, jooksid kohe oma koju Leena juurde. Ja olidki juba kodus, siis läksid magama. Emme rõõmustas Pipi mõmmi pärast ja Leena ka rõõmustas ja Leena oli nii tubli. Leena ütles: “Hm, kas siis Pipi on mingi tass?” Ehee Pipi on väga naljakas, et ta muutus tassiks.

Ükskord ütles Pipi: “Äkki läheks õue jalutama?” Mõmmi sõidutas Pipit. Neil oli kaks kelku ja emme sõidutas meid kõiki ja me olime nii rõõmsad. Eile oli nüüd talv ja nad said sõita ja sõitsid kogu päeva ja korraga läksid magama.

Ja siis ütles Pipi: “Äkki läheks reisima?” Ja nad läksid kirikusse, aga kirik oli kinni ja nad läksid tagasi koju ja mõmmi ütles: “Äh lukus”.

Elas kord mõmmi, kes tahtis iga päev Leena juures mõmmitada. Leena ütles ükskord mõmmile, äkki küpsetaks ühe kastikese…

Lasteaias.
Oskar: Ma täna köhisin nii, et ma ei saanud süüagi.
Mina: Tohoh, sa oled siis haige või?
Oskar: Vist jah.
Mina (kasvatajale): Oskar ütleb, et ta köhis nii, et ei saanud süüagi?
Kasvataja: Mina küll ei märganud.
Oskar: Ma tegin nalja lihtsalt.

Tegelikult köhib Leena ja jääb homme koju. Panin juba põdrasamla tee hakkama.
Leena: Emme, kas see on …
Mina: … põdrasammal jah.
Leena: oo tore.

Ma ise ka köhin, aga põdrasammalt pean liiga mõruks. Joon seda viimases hädas. Praegu ei ole veel viimane häda.

Hiljem…

Tuleb siiski tõdeda, et ka Oskar köhib. Köhime siis homme kodus kolmekesi. Tegelikult kulub lastele puhkus ära - need haigused vist tabavadki siis, kui jõud otsa lõppeb ja annavad võimaluse puhata. Ma ei vaktsineeri gripi vastu - inimene pole masin, mis kogu aeg töötada jõuab.

Oskar: Hommikul ärkasime üles. Panime riidesse ja sõime hommikust. Ja siis panime õueriidesse ja läksime lasteaeda. Siis mängisime, käisime õues ära ja tulime tuppa, võtsime õueriided seljast. Pesin käed, läksime lauda, siis sõime, läksime magama, magasime ära. Ärkasime, sõime, vaatasime multikaid ja siis tulid sina järgi ja siis vaatasime kodus mutikaid ja siis sõime ja mängisime malet.

Oskar mängis issiga ja nüüd issi enam ei imesta, et ma kaotan. Aga tegelikult ei imesta mina ka. Oskar tuleb koju ja võtab esimese asjana male lauale ja hakkab seda mängima. Peamiselt üksi, vahel saab kellegi kampa.

Leena: Hommikul ärkasime üles, sõime ära, panime õueriided selga, läksime lasteaeda, mängisime, läksime õue, mängisime, läksime tuppa. Täna olid Kaspar ja Mariann korrapidajad. Sõime ära, magasime, sõime, hakkasime mängima, sina tulid järgi, sõime, mängisime. Mina joonistasin.

Leenal on joonistamiseks väga hoogne stiil ja vasak käsi. Ta ei taha, et teda õpetatakse, aga veel vähem tahab ta, et tal välja ei tule. Mistõttu joonistab ta kõige parema meelega asju, mis tal kiiresti ja hoogsalt välja tulevad. Lemmikteema on praegu minu pere. Nt. kui nad joonistasid lasteaias liiklusmärki, siis Leena joonistas emme ja issi lastevanemate koosolekul.
Leena: Ma tegin teid lastevanemate koosolekule, sest et lapsed ei mahtunud pildi peale.

Liiklusmärki ta isegi ei kavatsenud joonistada. Ta ei saa arugi, miks ma seda üldse küsin.

***

Huvitav kas ma teisipäeval bussiga tööle saan?

Kaotasin males Oskarile. Eks ma olen väsinud ja mängisin muuseas - kehv lohutus.
Oskar: Teeme nüüd nii, et sa mängid koos Leenaga minu vastu. Võta Leena appi noh!
Mina: No kuule, ega ma nii vilets ka ei ole, et Leena mind aitama peab.
Oskar: Leena käib igasuguseid käike, mida üldse olemas ei ole ja siis on nii huvitav tema vastu mängida.

Ja siis ta ütleb mulle, et õpi kaotama. Ega ma ei oska küll. Ega mulle väga ei meeldi mängida kui ma koguaeg kaotan.
Leena: Emme teeme alati nii, et tüdrukud mängivad tüdrukutega ja poisid poistega. Siis sa ei pea selle Oskariga mängima.

Aga lasteaias olid lapsed täna tublid.

Oskaril on mingi allergia. Näo peale tulevad kestendavad laigud. Magusast vist. Ei tea küll, kuidas jõulud niimoodi üle elatakse. Siiani on piisanud, kui oleme üllatusmunašokolaadist jms rämpsust hoidunud. Nüüd tundub, et ainult sellest ei piisa. Leenale ei tee ükski magus midagi ja ta on tohutu maiasmokk. Ei teagi, kuidas korraldada, et üks saab ja teine ei saa. Hm.

Hoolimata sellest, et Oskar ohkas koduukse juures - täna oli ilus päev - rääkis kasvataja, et lapsed möllasid enne magama jäämist ja tegid palju pahandust. Leena oli kiusanud Oskarit ja…
Leena: Meie tegime täna sirkust!
Oskar: Peategelane oli Ott. Ja see oli nii lõbus.
Leena: Mina lihsalt pidin koguaeg naerma, kui Ott tegi sirkust…
Oskar: No mina võtsin riided ära ja läksin voodisse. Heitsin pikali ja hakkasin sulgi välja kakkuma ja lendu laskma.
Mina: Padjast või?
Oskar: Padjast ikka, kust siis veel!
Mina: Kas kasvataja ei keelanud?
Oskar: Ta ei näinud. Siis hakkasin ettekujutama, et ma olen müüja ja müün odasid. Ja keegi tuli ja ütles, et oda läks katki. Need olid päris nõrgad odad. Siis ma lõpetasin selle ära ja ei kiskunud enam sulgi ka. Ma olin üleval ja hakkasin vaatama kuidas nad kaklesid…
Leena: Ott võttis minu mõmmi ja padja ja me võitlesime, aga minul oli ainult padi. Tead mina ei ole enam kunagi Oti sõber. Lõpuks kasvataja ütles.
Mina: Mida?
Leena: Ma ei tea. Tegelt me tegime lihtsalt Oskarile uhket väikest kontserdit, sest meile meeldib ju uhke kontsert. Aga Oskar võttis mõmmi ära.
Oskar: No jaa. Ma tahtsin seda Oti eest peita. Ott tuli voodist välja ja tahtis mõmmi ära krapsata, aga mina ütlesin, et liiklusmärk on ees, stopp.
Leena: Ja mina ütlesin, et punane tuli. Karenilt tahtis ka ära võtta.
Oskar: Ja Karen naeris lahinal.
Mina: Kuidas see lugu siis lõppes? Kas jäite magama?
Oskar: Leena jäi. Mina ei jäänud, mul on harjumus üleval olla. Keron ja Martel olid ka pahad lapsed. Nad kaklesid omavahel puust klotside pärast. Marten tahtis kõiki. Ja nad kalesid ka kui kasvataja oli shokolaadi ära andnud. Martel tahtis ühte võtta, aga Keron tahtis veel võtta ja ütles, et mul on seda vaja. Neil on selline komme, et nad ütlevad ma ütlen kasvatajale ära ja ütlevad ka kui teine ikka järgi ei jäta.
Mina: Kas sina ka nii teed?
Oskar: Ei, ma ei ole mitte kunagi nii teinud, sest mind ei kiusa ka ilmselt keegi ja ma saan asjad ise ära klaarida.
Aga tookord ma petsin ksavatajat kui ma nurgas olin, selle Kenti asja pärast, siis kasvataja viis mänguasjad ära, aga kuldtraat oli mul kätes ja tal ei tulnud pähegi sinna vaadata ja ma olin selle vändaks kokku keeranud ja ma mängisin sellega. Keegi ei saanud teada.

Ega ma ei taipa, mis seal lasteaias toimub. Olen täitsa nõutu. Midagi ei oska teha.

Nüüd lapsed koristavad. Ja tegelikult pole neid raske ohjeldada. Aga kui neid oleks 20 nagu lasteaias… Ohjah, kasvatajaks peab sündima.
Oskar: Leena teeme nii, et mina koristan elutoa ja sina lastetoa.
Leena: Teeme, aga Oskar kui mul väga raskeks läheb, siis sa tuled mulle nagunii appi. Oskar sa pead mind aitama.
Oskar: Leena ei korista, mina vaatan mida koristada. Ise sa Leena ütlesid, et mina koristan elutoa, sina lasteoa.
Mina: Oskar see ei ole aus. Elutoas ei olegi midagi koristada.
Oskar: Ma aitan teda juba…

Tegelikult kuulen ma ainult asjade kukkumise müra. Mis siis ikka, lähen ka koristama.

***

Kivist tuvid läikisid Vabaduse väljaku ääres nagu oleks neid munaga võõbatud. Vihm.

Tulime Tartust. Lapsed magasid autos. Ärkasid Lennujaama juures või isegi juba Jüril. Tavapäraselt rääkisime Järvevanale jõudes järvevanakese jutte. Issi teadis kogu lugu hoopis täpsemalt ja pikemalt. Aga Leena jälle teadis, miks ikka ehitatakse nii palju maju juurde
Leena: Sest naisi tuleb kogu aeg juurde ja nad tahavad maja.
Meie: Miks naised?
Leena: On küll nii, ma tean lihtsalt.

Oskar leidis, et veel parem kui vanake läheks pagarite juurde ja küsiks
Oskar: Kas teil on toit valmis? Ja siis uputaks toidu ära.
Issi: Ja siis läheks rätsepa juurde ja küsiks, kas sul on püksid valmis…
Leena: Ja läheks poe juurde ja küsiks, kas pood on valmis… Ja aia juurde ja küsiks, kas aed on valmis…
Jne.

See oli tõesti pikk jutt ja naljakas.
***

Mina: Mis te teete seal, jääge magama?
Oskar: Leenal on kelk voodis.

Oligi. Leena ootab lund.

Leena: Ma pidin täna Rutile haiget tegema.
Mina: Miks?
Leena: No pidin lihtsalt. Ta võttis mu mütsi ära. Ja ma pidin Alondrale ka haiget tegema.
Mina: Leena!
Leena: Nad kiusasid mind ja alles siis jätsid järgi, kui Rutt nutma hakkas. Aga mina luban ainult oma mänguasju võtta. Teisi asju ma ei luba…

Küsin Oskari käest üle ja selgub tõesti, et suured tüdrukud kiusasid Leenat ja Leena näpistas üht ja lõi teist ja müts anti tagasi ja Leena jäeti rahule. Lastemaailm.

***

Mina: Lähme nüüd ruttu, me jääme hommikuringi hiljaks.
Oskar: Ma ei tahagi hommikuringi minna.
Mina: Miks?
Oskar: Seal räägitakse nii palju…
Mina: Aga sulle ju meeldib rääkida?
Oskar: Jah, aga mulle ei meeldi teisi kuulata.

Lapsed ronisid mul seljas.
Issi: Mis me siis teeksime kui meil emmet ei oleks.
Oskar: Sina hakkad siis süüa tegema, mitte mina.
Issi: Siis sööksite igapäev praekartult.
Oskar: Oo see oleks luksus. Aga nõusid peseksid ka sina mitte mina.
Mina: No kuule Oskar nii laisk ei saa olla. Meie küll pesime nõusid kui me olime lapsed.
Oskar: No teie elasite ju nõukogude ajal.

***

Nägin täna öösel unes, et olin Sarais, Kuldhordi pealinnas. Kitsad tänavad jooksid üles alla. See nägi välja umbes nagu Istanbul (mu lemmiklinn). Õhtupäike tegi tänavad puna-kollaseks. Ja Nardi sai selgeks. Probleemid, millest reegleid uurides aru ei saanud, said selgeks, paraku tulid mõned uued küsimused. Nt. kuidas teise nuppe blokeerida. Unes nägin ka, et mõned nupud olid keskel, aga ei saanud aru, kuidas nad sinna said ja kuidas sealt ära saab - ärkasin üles.

Vajan puhkust.

Leena: Ükskord elas üks väike Leena, kes tahtis väga heeringat süüa, aga heeringas sõi hoopis Leena ära. Hi-hi…
Ja ikka ei taha lugu ära lõppeda. Ja mina sõin ikka heeringa ära ja olin vannis ja ütlesin, et mina nii ei mängi. Ja heeringas oli väga tubli ja hakkas laulma ja rääkis ja rääkis ja ei oskanud enam rääkimist lõpetada ja … ja kohe kukkus maha ja kõndis ja kõndis ja kurk hakkas valutama ja…
ei ole veel lugu lõppenud. See on väga pikk jutt

ja heeringas laulis
ma olen heeringas
ja on heeringas

Ja korraga kukkus maha ja sai haiget.
Aga laulis ja laulis…