Oskar ja Leena-Mai

Leena: Emme ma olin täna kurb lasteaias kui ma ärkasin.
Mina: Tohoh. Mis siis oli?
Leena: Minu kleit oli Madise voodi all. Aga kasvataja sai selle õnneks kätte.
Mina: No kas siis läks tuju heaks?
Leena: Ja. Ja kasvataja kutsus mind enda juurde, aga mina läksin Oskari juurde ja kallistasin ja siis oli nii naljakas…
Oskar: Ja. Ja mina ütlesin, et lase lahti, et sa ju po… õkhm, siis tuli mul meelde - ei, ei poo ju üles kui hoiab kehast.
Leena: Pärast ma olin rõõmus.

Aga õhtul ikka vaatasin, et Leena on pisut kahvatu. Keegi veel lausa haige ei ole, aga puhkust vajaksid mõlemad. Homme pidin minema Haapsallu ja oleks lapsed kaasa võtnud, aga kuna mul on väljas üks asi toimetada, siis segab ilm selle vist jälle ära (pidin juba tegelikult reedel minema, aga torm tuli vahele). Näis. Neiljapäeval tahtsin nad nagunii koju jätta. Oleme ikka püüdnud käia hingedepäeva jalutuskäigul. Nüüd ei teagi.

Leena magab juba. Tal ei läinud viit minutitki. Oskar tantsib sõdurilaulude saatel vaikselt. Püss (ajalehest) õlal. Ise särab üleni. Teda pole kella keeramine palju mõjutanud. Kuigi hommikul saadakse küll paremini üles.

Panen siia ühe pildi Oskarist ja Leenast. Lugeja soovil. Tegelikult on siia pilte halb panna - väiksed ja halva kavaliteediga jäävad. Ja tavaliselt ma lihtsalt ei viitsi nikerdada.