Oskar ja Leena-Mai

Leena: Tead ma räägin oma lasteaia päevast. Tead varas ei tohi tuppa tulla muidu ta röövib. Ops.
Ma laulan oma ingliskeele laulu
Suslaa kolaaa eklemm klenn suflam kulaa mksusi lolulolup…
Tead seda laulu?
Mina: Mkhm.
Leena: Ma laulan veel, kui sa valmis saad, siis enam seda laulu pole.
Autod sõidavad…
Nüüd on see autode laul, see ei ole ingliskeelne.
Auto pikk
See auto laul on hästi pikk
Auto pikk, pang, pang, pango-pang.

Lugesin lastele ette. See tundus neile väga naljakas.
Leena: Laula siis, mis sina oskad!
Oskar: Need on siin küll sellised sõnad, mida ma Leena suust ei oota.

Kõige selle taustaks mängivad nad mingit jaburat mängu. Neil on padjad käes ja need on rallikad. Ja igal ühel on mitu elu.
Leena: Elutuba on sinu kodu.
Oskar: Teeme nii, et sa ei tohi minu tuppa tulla. Mine emme juurde, muidu ma ei saa sõita. Leena!
Viimase rügemendi elud saavad otsa. Kui sa nüüd tuled, siis võidad sina ja mina olen kaotanud.
Aaaaa! Nüüd ei saanud sa mind kätte.
Leena: Ma sõidan oma autoga kdsjhfhh! On ju naljakas mäng. Jaaaaaa! Ma tahan sõita natuke. Ma olen suuuur….. Sõida minema väike klooks!!!
Oskar: Teeme uue mängu. Sina mine sinna.
Leena: Kuhu ma pean minema? Sõidame üksteise järel.
Oskar: Ei. Mina ei tohi sinu patja puutuda.
Leena: Ma tulen oma rallikaga. Ma ei saa keerata. Ma pean siis tagurpidi sõitma.
Oskar: Aaaaaaaaaaaaa. Üks elu läinud sul.
Leena: Ma ei mängi suga.

Täna pakime ja sõidame nädalak Ojaveerde.

Mõmmiga on üks igavene häda.
Üleeile ununes ta lasteaeda, sest vihma sadas, aga Leenal oli vihmavari ja ta kiirustas sellega vihma kätte. Õhtul siis lohutasime, et ei ole mõmmil lasteaias paha, tal on teised mänguasjad jne. Eks raske oli, aga lõupks suutsime Leenat veenda, et mõmmi ei nuta lasteaias.

Eile läksid lapsed vanni ja kuna mõmmi oli ka must, siis läks temagi. Kui oli vannist väljatulemise aeg, siis oli vann täis mänguasju ja põrandal lirtsus vesi, et jälle ununes mõmmi, sest pidi põranda-veega lirtsutama. Võtsin mõmmi vannist välja kui lapsed olid juba voodis ja ma vannituba korda seadsin. Siis läks mõmmi veel tsentrifuugi ja kui mõmmi lõpuks voodisse minemiseks valmis oli, siis oli Leena juba magama jäänud. Panin ikka veel pisut niiske mõmmi Leena kõrvale istuma. Mõne aja pärast tuli suur nutt. Läksin siis vaatama mis viga.
Leena: Ma ei taha kui sa alles tõid mõmmi siia.
Mina: No ta on ju siin, ma tõin natuke aega tagasi ikka.
L: Aga mulle tundub, et sa alles tõid.

Ja nutab ja nutab…
Ma olin täiesti nõutu. Siis läks issi teda lohutama
Leena: Issi, mulle ei meeldi üldse, et emme pani nüüd mõmmi siia kõrvale, ta pidi mõmmi mulle kaissu panema enne.

Issi siis seletas pikalt ja laialt, kuidas mõmmi ununes vette ja siis teda kuivatati ja tsentrifuugiti ja siis mõmmi läks voodisse. Lõpuks jäi nutt siiski järgi.

Leena muretseb ikka, et kas mõmmil ikka on hea ja kui ta kahtleb, siis on lood pahad ja peab midagi ette võtma. Mõmmiga võetakse pidevalt midagi ette, mida näitab kasvõi tema kulunud ja pulstunud kasukas. Aga tema silmad on soojad. Soojad ja sõbralikud.

Õhus on tunda sügist.

Leena: Emme ma kaalun ennast.
Mina: No kaalu.
L: Ma olen muidugi 7 kilomeetrit kuueni.

***

Leena: Emme vaata ikka kui pikk rong mul on!
Mina: Ohoo!
L: Nüüd ma panen ühe veel. Vaata ikka nüüd!
M: Jaa.
L: Panen veel. Vaata nüüd. Emme! Vaata!
M: Väga lahe. Las ma nüüd pesen nõusid.
L: Oo. Emme. Vaata ikka nüüd.
M: Leenake, las olla nüüd.
L: Emmmmmmmmeeeee vaaaaaaaata! Vaata kogu aeg. Vaata kui lahe nüüd tuli välja.

***

Leena: … põõsa taga klabistab politluk…
Oskar: Leena, sa pead ikka `r´i ära õppima. Siis kõlab hoopis võimsamalt. No kuula: Põõsa taga krrabistab politruk.

Tänavune suvi on lõputu. Praegu sajab vihma, aga soe on ikka. See soe kestab alates 10. juunist. Paraku saab puhkus aga läbi suvisele soojale vaatamata. Täna olid lapsed lasteaias ja meie tööl.

Möödunud nädal Haapsalus oli väga mõnus. Ikka veel saab käia meres ja lapsed jooksevad kogu päeva paljalt väljas. Haapsalus-olemise juurde kuulub veel õhtuti külma tiigiveega pesemine ja lõkketoidud. Vaikus ja rahu. Ainult ritsikad krigistavad. Meie küll puhkasime. Loodetavasti lapsed ka.

Käisime laupäeval kiire-käigu keskaegse Haapsalu üritustel. Rüütli turniiri vaatamas. Oli üle ootuste tore ja huvitav.

Leena sai suvega selgeks reisikoti pakkimise. See on juba mitu aega Leena lemmikmäng. Tal on väike helesinine seljakott ja ta pakib seda pidevalt. Mida ta siis viimati Haapsallu kaasa pakkis? Ühe raamatu, jõehobude mängu, väikseks jäänud pluusi, mille mina ära tahtsin visata, kingad, paar peotäit legosid, Oskari mõõga, tornirõnga jne. Tagasi tulles olid kotis lisaks oma asjadele ka mõned minu tööriistad - üks nuga ja paar kruvikeerajat “ma pidin need linna tooma, sellepärast et ma tahtsin”.

Oskar sai teadmise kuumalainest - “mis sa imestad, et kõik asjad on laiali, kuumalaine ju”. Kuumalaine sobib kõige kummalisemate asjade vabanduseks-põhjenduseks. Veel sai Oskar teada kuidas hammustab rohutirts. Ta hakkas üht tirtsu terassi pealt maha aitama ja see kargas talle sõrme kinni jättes järele kaks täppi, millest immitses isegi verd. Oskarile tundus see väga lahe ja imelik tunne oli olnud.

Sõidame Haapsallu veel korra pikemalt ja siis paar korda korraks, aga siis on küll suvetegemised otsas ja sügis võib alata. Päris tore.

Oskar: Mulle meeldib seigelda ja ringi rännata. Kui ma suureks kasvan, siis saab minust seikleja. Ma hakkan kogu aeg ringi reisima ja …
Mina: Kust sa raha saad? Vahepeal peab ikka tööd ka tegema?
O: Ma leian kusagilt mõne mereröövli ja võtan tema taskus palju raha ära.

Algab lastesaade. Tuleb telepoiss.

Leena: Näed Oskar! Mina olen see poiss.
Oskar: Sa ei saa olla. Tal on kollased juuksed ja näed mul on ka. Mina olen ise. Eksju emme.
Leena: Aga siis sa ei saa Jack Sparrow ju olla?
Oskar: Saan küll. Ma võin kaks tegelast ka olla.

Mina: Täna peab ilmateadet vaatama, lapsed lähevad homme lasteaeda.
Issi: Homme sajab vihma.
Mina: Ah. Täna pidi ka sadama, kus see vihm siis on?
Leena: Mina olen siin. Kas mina olen siis vihm või?
Issi: Sina oled vihmalammas.
Leena: Vihmalammas. Ei mina olen rüütel hoopis.

Suvi hakkab läbi saama. Aga on ka pikk ja soe olnud. Homme lähevad lapsed lasteaeda ja mina tööle. Nädala teisel poolel tahame aga veel Haapsallu sõita. Seal püsib suvi kauem. Pole kaski, mis kollaseks lähevad. Ainult männid ja kadakad.

Leena: Emme kas sa tahad ehitada salmumaja?
Mina: Mis see on?
L: Salmumaja noh.
M: Ei saa aru. Proovi seletada.
L: S-AL, S, noh.
Oskar: Leena sa pead kasarmu ütlema.

Käisime Leenaga Haapsalus ehituspoes. Olin juba kassas ja osad asjad olid läbi lastud, kui arutasin müüjaga, millist lauda ja kui palju osta.

Leena: Emme mul on kiire pissihäda.
Mina: Mh. Kannata.
L: Ei ma ei saa kannatada. Küsi kas siin letti (tualetti) on.
M: No lähme siis.

Kempsus…

L: Tore kui sain siia kempsu tulla. Mul tegelt ei olnud pissihäda, ma tahtsin vaadata milline siin on.

See on tõesti Leena harrastus juba ajast, mil ta õppis kempsus käima. Me oleme kõige uskumatumate poodide ja asutuste kempse “vaatamas” känud. Aga vahel on tal ju pissihäda ka, et kunagi ei või teada. Vahel tundub mulle, et soov kempsu minna tuleb tal just sellisel hetkel, kui talle tundub, et siin küll ei saa. Ja ehk siis ta mõtlebki, et kempsu pole ja mul võib pissihäda tulla ja mis ma siis teen ja tulebki siis pissihäda. Ja mina pean siis leiutama - aga no elu on näidanud, et kus on inimesed on ka kempsud.
Päris alguses oli tal ka külla minnes esimene käik kempsu ja seal käis ta õhtu jooksul ikka palju kordi. Viimasel ajal piisab õnneks lihtsalt asja üle vaatamisest: “Aa, siin ma olen käinud”.

Üle hulga aja tundisn koju saabudes naudingut linnast, korterist, kraaniveest, dushshist jms. Suveväsimus? Aga nelja päevaga suutsin Haapsalus end täiesti ogaraks töötada. Tööd on lihtsalt palju. Et täituks unistus suvilas veedetud mitte-midagi-tegemise päevadest.

Lapsed olid tublid. Talusid kõik mu töötamise. Aitasid ja ehitasid kui oma mängudest igav hakkas.

Tiik on peaaegu kuivanud, et põhimäng käib õue peal. Kiik, liivakast ja metsatäis püsse. Leena toimetab oma loomadega ja täidab muuhulgas Oskari korraldusi. On sõdur või rüütel või tassib vett (niipalju tiigis veel on).

Leena: Emme mina olen ema ja Oskar on lapsuke.
Oskar: Mina olen hirmus rüütel.
L: Oskar peab nüüd magam minema.
O: Kõik rüütlid rünnakule!
L: Oskar tule juba, ma panen su tuttu.
O: Emme, Leena kiusab.

***

O: Leena kas sa tahaksid olla sõdur?
L: Oskar sa pead praegu tasa olema, Kaelkirjak magab.
O: No kui sa tahad, siis pane vaim valmis, et sa pead jooksma ja ära ei tohi kunagi väsida. Emme näiteks ei saaks. Tema tahab kohe magama jääda.

***

L: Oskar sa ei tea mis ma praegu mõtlen?
O: Tean küll.
L: No ütle.
O: Ei taha.
L: Emme sa ei tea, mis ma praegu mõtlen ja arvan ja silmas pean.
Ega ei tea tõesti. Oskar mõtleb aga piraatidest. Ta läheb issiga Kariibimere piraate vaatama ja ta käib juba praegu nuga hambus ja piraadi moodi seotud rätik peas. Mis siis veel pärast saab?

Mina: Leena sa pead voodi minema.
Leena: Oskar püüa mind kinni!
M: Leeeena sa pead voodi minema, uneaeg tuli!
L: Oskar jookseme emme eest peitu. Hii!
M: Leeeeena! Marssss voodi!
L: Äla kalju minu peale! Ääääääääääää!
M: Kuidas ma siis ütlema pean, kui sa ei kuula.
L: Sa pead ilusti ütlema. Ei. Sa pead sosinal ütlema.

Leena on tekkinud suur enesekehtestamise tuhin. Õnneks ei teosta ta seda alati kisaga. Aga sõdima pean temaga küll praegu.

Muidu läheb elu suvepäraselt kirjult. Oleme nüüd lõpuks saanud mitu puhku ka rahulikult Haapsalus olla. Seal puhkab hästi. Mina saan rahulikult teha töid, mis mulle meeldivad (ei pea pidevalt koristama ja süüa tegema) ja lapsed müterdavad õues. Õhtul käime meres.
Oskar: Miks issi, siin ei ole.
Mina: Issi on tööl.
O: Aa. Miks ta tööl on?
M: Sest ta peab raha teenima, et me kõik saaksime elada.
O: Hmm. Aga mulle ta ju küll kunagi raha ei anna.

Kuumad ilmad püsivad siiani. Aga merevesi siin põhjarannikul läks korraga külmaks. Raadiost öeldi, et vesi on 5*. Prrrrrr. Käisime hiljuti Jumindal ja vesi oli tõesti külm. Läksin vette ja pidin kohe jooksuga välja tulema - sest nii külm oli. Ainult lapsed jooksid ja pladistasid lõputult. Imelik, et neil külm ei ole. Oskar arvas, et ta jookseb nii kiiresti, et ei saagi külm hakata. Ehk see ongi nii. Õnneks on vesi Haapsalu kandis ikka veel soe.