Oskar ja Leena-Mai

Täna oli lasteaias väike pidu. Üks ksavataja läks ära ja suveperioodi algab uuest nädalast st enam tunde ei toimu. Oli torti ja lapsed tahtsid esineda. Laulisd ühe laulu. Kuna aga muusikakasvatajat ei olnud ja lapsed olid väga ülemeelikud, siis nad rohkem itsitasid kui laulsid. Sellest hoolimata (selle tõttu) oli väga meeleolukas.

Pärast söödi torti. Oi jah küll need lapsed võivad ikka käratseda. Lasteaias saavad töötada ainult need, kes on kasvatajaks sündinud. Mina küll ei suudaks. Ma kogu aeg kordaks - olge tasa, olge tasa. Arvasin, et minu kaks last teevad palju lärmi, aga tegelikult on nad üpris vaiksed. Lasteaias, koos teistega, saab alles see õige lärm oma hoo sisse.

Koju jõudes olin igatahes täiesti väsinud. Aga Oskar ja Leena jätkasid lasteaias alustatut. Viimaks said nad siiski voodisse. Oskar kutsus Leena oma voodi, et talle ette lugeda. Kuna homme lasteaia päeva ei ole, siis mul selle vastu ka midagi ei olnud. Läksin siis mõne aja pärast vaatama, mida nad loevad.
Mina: Mis te loete?
Oskar: Ma võtsin selle atlase ja loen Leenale praegu Ameerika Ühendriike ette.
M: Leena kas on huvitav?
Leena: Jaa.

Mõne aja pärast.

O: Leena ära rabele, ma ei loe muidu. No vaata siin on Läti, vaata kui lähedal ta Eestile on. Kas sa Venemaad nägid? Ja see kõik on ookean. Näed o-o-k-e-a-n. Leena, mine oma voodi, ma ei loe sulle, kui sa rabeled. Emme ma saatsin Leena oma voodi.
M: Väga hea.

***

Mõnikord tabab Oskarit vastupandamatu uudishimu ja ta asub uurima, mis on minu kotis. He-hee. Loomulikult lootuses leida kommi. Mul on tihtipeale kommi tagavaraks - kunagi ei tea millal kedagi (sh mind ennast) võib tabada batoonikese (Kama) isu.

Osalen ka blogimaailmas tekkinud ahelmängus (st. talletan killukese nähtusest, mille kohta võib öelda oma-aja-märk või see-on-lihtsalt-võluv) ja teen seda, mida tavaliselt teeb Oskar - vaatan, mis on mu kotis. Samas hea võimalus kott ära koristada. Kuulun selliste inimeste gruppi, kes topivad kotti asju nii palju kui mahub ja kui juba pikka aega enam ei mahu, siis võtavad mõned vanemad asjad välja (aga võibolla olen ma seal grupis üksi).

Niisiis täna minu kotis: rahakott, Oskari prillid, pabertaskurätid, sinised kilesussid, auto tehniline pass, peavalurohi, plaaster, telefon, fotokas, CD Lithuaunia (Raekojaplatsil jagati ja ei lastud keelduda), õe maja võtmed, kuudi võtmed (neid vaadates läheb süda soojaks), üks pliiats, üks kilekott ja kõige põhjas veel patsiendi teavitamise leht ja nõuanded, kuidas käituda peale mandlioperatsiooni. Kõik. Ahjaa, üks batoonike ka, sedakorda Kaseke. Selle söön ära.
Ei tea küll, mis selle koti nii punni ajas. Ja kott on mul täiesti tavaline, ei midagi võrreldavat nende kottidega…