Ja nüüd koristama…
Koristamine on kõige hullem töö. Kuna see on ainus töö, mis on reeglina kohustuseks mõlemale lapsele. Paraku täidetakse see kohus ainult kui mina kõrval seisan või veel parem, koos nendega koristan. No ei oska ma sundida lapsi koristama nagu normaalne oleks, et mina koristan muu ja lapsed oma toa. Meil käib nii, et mina koristan muu ja siis koos lastega nende toa. Eks nad on ju väikesed ka ja mul olekski ise üksi kergem koristada, aga mingi pedagoogiline lind käseb mul neid ikka kaasata.
Panen siis täna kirja meie koristamise epopöa.
Kell on 12.31 ja laste tuba on kohutavalt segi. Lapsed kaklevad Oskari rüütli kilbi pärast ja ka suure toa põrand on laste asjadega kaetud.
Punkt nr. 1 korjata lasteasjad kokku ja viia lastetuppa.
Mina: No nüüd kõik tööle. Kõik hakkavad lasteasju laste tuppa viima.
Oskar: Mina ei hakka!
Mina: Hakkad küll!
Nüüd on kell 12.52 ja kõik lasteasjad on lastetuppa viidud. Seal on veelgi suurem segadus. Hakkame seda sorteerima.
Kell on 13.48 ja Oskar ütleb, et tema enam ei jõua. Ta ei taha enam ühtegi paberitükikest ära visata, ega ühtegi legotükki legokarpi panna. Leena on juba ammu loobunud ja lõikab oma karvastel mänguasjadel, mis koristamise käigus talle kätte on sattunud, juukseid. Võtan talt käärid ära ja tõmban laste voodi seinast eemale. Kõik tormavad innukalt ligi, et vooditagust sorteerida. Oskar toob kohale tolmuimeja.
14.04. On lapsed vaikselt oma laua taga. Nad on leidnud ühe musta värvipaberi ja lõikavad seda väikesteks tükikesteks. Õnneks on mul tolmuimeja töös ja saan kõik laiali lennanud tükid kokku koguda.
Kell on 14.14 ja koristamine on lõpetatud, lastetuba on täiesti korras. Kuigi riiulit ja mänguasjakasti seekord läbi sorteerida ei jõudnud.
Põrand on veel pesta, aga see jääb peale lõunaks, sest Leenal tuli une aeg ja kõhud on ka kõigil tühjad. Võibolla jõuan isegi aknad ära pesta. Kevad ju käes.
Oskar ütleb, et ta on näljast nõrkemas ja ei taha isegi klaaskuulimängu mängida. Ruttu siis süüa tegema!